Tere tulemast esimesed raskused! Palju neist veel ees?! Noh, see on normaalne. Mida tihedam elu, seda tihedamad sündmused ning raskused. Ok, aitab filosoofiast. Ma lihtsalt julgustan ennast, et on vaja edasi liikuda oma unistuse poole ning et takistused ja raskused ei tohiks meid peatada vaid vastupidi…
Ehm…kaldusin veidi kõrvale. Ühesõnaga, tundub, et meie arhitekt „pani tagasi käigu“ (on valmis loobuda meie projektist).
Viimasele kohtumisele ta tuli oma äripartneriga ning meile ühemõtteliselt anti teada, et neil „ei ole huvitav arendada kaheksanurkse katusega maja projekti“. Arhitektid väitsid, et pidasid nõu oma kolleegidega ning ühel meelel, et kaheksanurkse katusega maja meenutab „karuselli“ või „kohvimajakes“, et see pole tõsine, et Eestis seda ei mõisteta, et nad ei pane oma allkirja sellise projekti alla. Ehk „kui teised pakutavad variandid ei sobi, siis oleme valmis koostööd katkestada“.
Aga teised variandid?!!! Majake ruudukujulise katusega, kahekaldega katus, lame katus, majakesed mis pigem meenutavad suurt mutrit… Ma mõistan neid (arhitekte). Neil on sooviks luua midagi unikaalset ja huvitavat. Midagi sellist mida kellelgi teisel veel pole. Aga minu perel ju pärast „selles“ elada. Ma ei taha elada „suures mutris“!
Istuda ja nukrutseda me ei kavatse. Otsime lahendusi. Peame nõu tutavate ja teiste arhitektidega. Loodan, et hea lahendus saab leitud ning me saame koostööd arhitektiga jätkata. Ta ju tegi juba nii suur tööd. Meie arvamusel võib öelda, et maja on ideeliselt juba kujunes. On ju rumalus „kõik maha jätta“ (projekt) kui tulemus on juba nii lähedal.
